“Mis siis saab, kui ma suren?” - elukindlustusest otse ja ausalt
„Mõtleme ikka, et minuga ei juhtu midagi, mul ei ole elukindlustust vaja.“ Elu on aga täis ootamatusi ja keegi ei tea, millal elukindlustust vaja võib minna. Elu kindlustamine on lihtne viis pakkuda iseendale või oma lähedastele hingerahu. Miks pole see nii populaarne kui võiks olla?
Compensa Elukindlustuse müügi- ja kliendihaldusjuht Merle sõnab, et peamised elukindlustuse ebapopulaarsuse põhjused on järgmised:
- Keerulistest teemadest ei taheta mõelda – ebausus kiputakse arvama, et hirmutavatest teemadest rääkimine kutsub kurja karja. Parema meelega nähakse ilusat, noort, sportlikku ja tervet iseennast, kui seda versiooni, kes on suusaõnnetuse tagajärjel ratastoolis või vajab vähidiagnoosi tõttu keemiaravi, elust lahkumisest rääkimata. Inimesed eelistavad mõelda positiivsetest tulevikustsenaariumitest, sest kes meist ikka tahaks mõelda enda elamata jäänud elule.
- Kindlustatuse plussidest kõneldakse vähe – kuuleme igapäevaelus pigem seda, et kindlustuselt saadav hüvitis oli väike ja mõne juhtumi puhul ei makstudki midagi. Harva mainitakse, kui paljud inimesed on tegelikult kindlustusest abi saanud. Sellel hetkel, kui elukindlustust on päriselt kasutada vaja, tegeleb kindlustatu pere hoopis kurvemate asjaoludega - arusaadavalt on nende viimane mõte kindlustuse vajalikkusest rääkida. Küll aga võib ootamatult pereliikme ja seetõttu ka tema sissetuleku kaotanud perekond muude murede kõrval veidigi kergemalt hingata, kui lahkunu elukindlustus tagab neile rahalise toe ja harjumuspärane elu saab vähemalt osaliselt jätkuda. Samuti on kindlustusest abi õnnetus- või haigusjuhtumitega, mille puhul ei saa inimene enam ise endaga hakkama, vajab lisaravi või peab elukorralduse parandamiseks kodus ümberkorraldusi tegema. Selleks kõigeks on vaja raha ja elukindlustus saab aidata.
Elukindlustus on kindlustunne meie endi kätes
Eesti on riik, kus on väga hea elada. Oleme harjunud tugeva tervishoiusüsteemi ja kvaliteetse arstiabiga ning ei teadvusta endale, et mujal maailmas tuleb samaväärse teenuse eest rohkelt raha välja käia. See muudab meid tavalisest mugavamaks ja kipume unustama, et saame enda heaolule ka ise kaasa aidata. Miks oleme nõus maksma mitmeid eurosid tassitäie kohvi või uhkete kokteilide eest, aga elukindlustust tahame tasuta või selle eest võimalikult vähe maksta?
„Arvatakse, et seda ei lähe üldse vaja. Arvatakse, et kui juhtub, siis nagunii ei maksta. Või kui makstakse, siis need hüvitised on liiga väikesed. Ja noh, siiani on minuga kõik hästi läinud, miks siis peaks nüüd äkki midagi juhtuma?“ loetleb Merle oma karjääris kohatud mõtteid. Aga mis siis, kui ikkagi läheb elukindlustust vaja? On näha, et just noored võtavad aina rohkem vastutuse oma heaolu eest ja mõtlevad tuleviku peale. Nad sõlmivad elukindlustuse, et mitte oma lähedasi hätta jätta. Selline mõtteviis peaks olema kõigil.
Merle soovitab võtta aega ja mõtiskleda:
- Kas mul on olemas piisav rahatagavara, et minu surma korral saaksid matusekulutused kaetud ja perekond tuleks ilma minuta toime? Kas laenud saaksid makstud, toit oleks laual, lapsed saaksid käia huviringides ja vanemad, kui vaja, oleksid hooldatud?
- Juhul kui ma kaotan töö, siis leian teise töö. Aga kui ma ei ole enam võimeline tööd tegema, näiteks trauma või haiguse tõttu, siis millest ma elan? Kust see raha tuleb? Kas mul on see olemas?
- Kui ma jään raskelt haigeks ja vajan kiiresti kvaliteetset ravi, kuid selgub, et parimat võimalikku ravi riik ei rahasta, mis siis saab? Kas mul on selleks piisavalt raha säästetud?
- Kas mul oleks suurem südamerahu, kui mina ise ja mu lähedased oleks rahaliselt kindlustatud, kui midagi juhtub?
Kui kasvõi üks nende küsimuste vastustest viitab sellele, et elukindlustuse sõlmimine on väärtuslik, ei olegi vaja pikemalt mõelda.
Parem varem kui hiljem
Kõige mõistlikum on teha elukindlustus juba noores eas, sest õnnetused ja haigused võivad meid tabada igas vanuses. Seega pigem varem kui hiljem, sest hiljem võib liiga hilja olla. Pärast fataalse diagnoosi saamist enam elukindlustust teha ei saa, oma surma me samuti ette ei näe. Kindlustussumma valimisel annab Merle inimestele kasuliku teadmise – ära keskendu kuumaksele või kogusummale. Lähtu sissetulekust ja sellest, milline kaitse on oluline - mitme sinu aasta sissetuleku summa võiks surma korral lähedastele jääda või mitme aasta sissetulek võiks olla tagavaraks, kui Sul kaob töövõime. Sellise otsuse tegemisel saavad ka Compensa Elukindlustuse nõustajad abiks olla.
Elukindlustus ei saa iialgi hüvitada emotsionaalset kahju, kuid saab leevendada rahamuresid. Mustemad stsenaariumid tasub oma peas läbi mängida ja neile mõtlemine ei tähenda halvale keskendumist või ebameeldiva ootamist. Elukindlustuse sõlmimisega näitad, et hoolid oma lähedastest.