Kindlustuspension vs fondipension, mida valida?
Elus on kõik pidevas muutumises. Ajaga muutub meid ümbritsev ja muutume ka ise. Igapäevaselt toimetades ei pane me tähelegi, kuidas aeg lendab ja pensionile jäämine ei olegi enam kauge tulevik. Vanaduspõlves paremini hakkama saamiseks on võimalik lisaks riiklikule pensionile koguda raha II sambasse, mis on tänaseks kõigile vabatahtlik. Pensioniikka jõudes on aga vaja teha valik, millist pensioni soovite saama hakata – kas kindlustuspensioni või fondipensioni. Toome siinkohal välja nende kahe valiku erisused, et saaksite teha enda jaoks parima otsuse.
Kindlustuspensioni eelised:
• Kindlustuspensioni puhul lepitakse kokku regulaarne, garanteeritud suuruses, pensionimakse.
• Valida on võimalik eluaegse või tähtajalise pensioni vahel.
• Kindlustuspensioni leping ei ole automaatselt päritav, kuid soovi korral on pärimine võimalik lisada, kusjuures pärijad ei pea ilmtingimata olema seaduslikud pärijad.
• Kindlustuspensioni lepingust saab teatud tingimustel pensioniraha ette välja võtta.
Regulaarne garanteeritud pensionimakse tähendab, et kindlustuspensioniga saab igas kuus arvestada kindla rahasummaga ja see ei muutu kogu pensioni väljamakse perioodil.
Fondipensioni puhul võib iga pensionimakse olla erinev, sest iga väljamakse eel müüakse maha vastav arv osakuid. Osakute väärtus võib olla iga kord erinev ja seetõttu muutub ka pensioni suurus. See tähendab, et kui osakute hinnad kasvavad, siis ka pension kasvab. Aga kui osaku väärtus väheneb, siis on ka arveldusarvele laekuv pension väiksem.
Eluaegse pensionilepingu puhul on kindlustusseltsil kohustus maksta pensioni kuni pensionäri elu lõpuni. Eluaegset pensionilepingut pakub Eestis ainult Compensa ja sellelt tulumaksu kinni ei peeta.
Tähtajalise pensionilepingu puhul teeb kindlustusselts garanteeritud suuruses väljamakseid kuni kokkulepitud perioodi lõppemiseni. Valides soovitusliku pikkusega või pikema tähtajalise perioodi, on pensionimaksed maksuvabad. Soovituslik periood on arvutatud Statistikaameti poolt keskmise oodatava eluea pikkuse järgi. Kui soovite valida soovituslikust perioodist lühemat perioodi, peetakse pensionimaksetelt kinni 10% tulumaksu.
Fondipensioni puhul on alati tegemist tähtajalise lepinguga.
Pärimisest. Riiklikku pensioni (I sammas) pärida ei saa. Ka II samba kindlustuspension ei ole automaatselt päritav, kuid soovi korral on see võimalik lepingule lisada. Selleks saab määrata lepingule garanteeritud perioodi. Lisaks määratakse lepingule soodustatud isik. Pärast pensionäri surma hakkab soodustatud isik saama pensionimakseid kuni garanteeritud perioodi lõpuni. See tähendab, et pensionär ise määrab, kas tema pension on päritav ja kes hakkab saama tema pensioni peale tema surma. On levinud, et soodustatud isikuks on elukaaslane, kellega koos vanaduspäevi veedetakse.
Fondipensioni pärivad automaatselt seaduslikud pärijad.
Paindlik leping. Compensa Elukindlustuses annab garanteeritud periood lisavõimaluse oma pensioni raha garanteeritud perioodi ulatuses ette välja võtta. Näiteks kui tekib ootamatu või planeerimata kulu, on võimalik kasutada järgmiste aastate pensioni. Kui ettemaksuperiood on möödas, jätkame pensioni maksmist. Nii ei pea muretsema ootamatute väljaminekute pärast