Elukindlustusseltsid pakuvad erinevaid võimalusi, et inimesed saaksid end kindlustada võimalikult paljude riskide vastu elus. Viimasel ajal on saanud järjest suuremat kõlapinda kriitiliste haiguste lisakindlustus.
Kui vaadata statistikat, siis väga palju inimesi haigestub erinevatesse haigustesse juba 30-40ndates eluaastates, mil seda kuidagi oodata ei osata. Tervise Arengu Instituudi andmetel sai 2017.aastal ligi 8800 inimest vanuses 20-65 aastat pahaloomulise kasvaja diagnoosi. See tähendab, et palju suurem tõenäosus on haigestuda mõnda ränkraskesse haigusesse, kui hukkuda õnnetuses. Just sellisel juhul, kui inimene saab raske diagnoosi, võivad tekkida väga ootamatud, suured ja vältimatud kulutused nii ravile kui hooldusele.
Kriitiliste haiguste nime alla oleme koondanud eestlasi kõige rohkem kimbutavad haigused: südameveresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad, insuldi jne. Statistika näitab, et südameveresoonkonna haigused ning pahaloomulised kasvajad ongi peamised surma või väga pikalt haige olemise põhjused. Lisaks eelmainitud pahaloomuliste kasvajate 8800-le esmajuhtumile haigestuvad igal aastal paljud inimesed ägedasse müokardi infarkti, insulti või hulgiskleroosi. Näiteks 2018. aastal haigestus ägedasse müokardi infarkti 2679 inimest (www.tai.ee). Õnneks ei lõpe kõik haigused surmaga ning seetõttu ongi oluline, et vajalikuks raviks või hoolduseks oleks meil endal rahaline kaitse olemas.
Kindlustus on abiks
Raskesse haigusesse haigestumine võib kaasa tuua vajaduse igapäevase toe järele ja nõuda täiendavaid kulutusi põetajale, arstiabile või rehabilitatsiooniteenusele. Kriitiliste haiguste kindlustuse olemasolul saab kõikide nende ja veel mitmete teiste raskete haiguste diagnoosi saamisel taotleda hüvitist. Hüvitis makstakse välja täies mahus kuu aja pärast peale haigestumist.
Hüvitise suurus lepitakse kokku kindlustuslepingu sõlmimisel ning vastavalt sellele kujuneb igakuine kindlustusmakse. Sisuliselt saate endale kaks-ühes lepingu- kui tervis peaks ühel hetkel alt vedama, siis saate kindlustushüvitise näol materiaalset tuge, kuid kui peaksite siiski surema, saavad lähedased surmajuhtumi hüvitise. Selline lahendus pakub turvatunnet nii teile, kui ka teie lähedastele.
Tihti arvatakse, et selline leping on väga kallis. Tegelikult see nii ei ole – Compensa Elukindlustuses maksab 35-aastasele inimesele keskmise aastapalga suurune elukindlustus koos sama suure kriitiliste haiguste kindlustusega umbes 10 eurot kuus.
Lepingu tasu ja sõlmimine
Lepingu sõlmimisele mõeldes ei maksa unustada elukindlustuse põhitõde – mida nooremana leping vormistada, seda soodsam on kindlustusmakse, sest üldjuhul on noor inimene terve. Kui peale lepingu sõlmimist tervisehäda ka lisandub, siis kindlustusmakset see enam kallimaks ei muuda. Kui aga mõni tervisemure on lepingu sõlmimise ajaks juba ilmnenud, võib kindlustusmakse kujuneda kallimaks kui tervel inimesel. Seetõttu on kasulik see leping sõlmida pikaks perioodiks. Meeles tasub pidada ka seda, et kui on juba saadud raske haiguse diagnoos, ei pruugi kindlustusselts kriitiliste haiguste kindlustust enam üldse sõlmida. Näiteks onkoloogi juurest lepingut sõlmima tulla on hilja.